Kuidas käituda haigestumise korral
Perearsti nõuandetelefon 1220
Soovitused lastel palaviku alandamiseks ja valu raviks
olukorras, kus ibuprofeeni või paratsetamooli siirupeid ei ole võimalik kasutada
Üldravi: Piisav vedeliku tarbimine. Teoreetiliselt piisab 10 kg kaaluvale lapsele 1000 ml ööpäevas (sh toidu sees olev vedelik). 20 kg kaaluvale lapsele loetakse piisavaks 1500 ml.
Kerge toit energiavaru taastamiseks. Puhkus ja ülemäärase kehalise aktiivsuse vältimine.
Nakkusega seotud kuni 38,5 C palavik iseenesest alandamist ei vaja, aga kui lapsel on teisi infektsioonist tingitud sümptomeid, nagu lihasevalud, peavalu, iiveldus, valud, halb enesetunne või märkimisväärne väsimus, võib palavikualandajaid kasutada.
Aspiriini (atsetüülsalitsüülhapet) ei tohi laste puhul palavikualandajana kasutada, sest selle tarvitamine on seotud maksa‐ ja ajukahjustuse (Reye´ sündroomi) riskiga.
1. Palaviku leevendamine alla 3 kuu vanusel imikul
Alati tuleb nõu pidada arstiga, kes määrab lapsele sobivaima ravi.
2. Palaviku leevendamine üle 3 kuu vanusel lapsel:
Paratsetamool
Ühekordne annus on 10‐15 mg/kg, maksimaalne lubatud koguannus ööpäevas on 60 mg/kg kohta. Hetkel ei pruugi tarneraskuste tõttu olla saada väikelastele mõeldud siirupeid, kuid sobivaks alternatiiviks on paratsetamooli sisaldavad rektaalsuposiidid (pärakuküünlad). Paratsetamooli suposiite on erinevates annustes (80 mg, 125 mg, 250 mg, kuid neid ei pruugi olla). Manustada tuleb terve suposiit – seda ei tohi poolitada ega purustada.
5 kg kuni 15 kg kaaluvad lapsed: paratsetamooli võib anda iga 6 tunni järel
Lapse kaal | Paratsetamooli ühekordne annus | Manustatavate suposiitide arv | Päevane maksimaalne suposiitide arv |
---|---|---|---|
5 kuni 10kg | 80mg | 1 | 4 |
10 kuni 15kg | 125mg | 1 | 4 |
15 kg kuni 25 kg kaaluvad lapsed: paratsetamooli võib anda 4‐6 tunni järel.
LAPSE KAAL | PARATSETAMOOLI ÜHEKORDNE ANNUS | MANUSTATAVATE SUPOSIITIDE ARV | PÄEVANE MAKSIMAALNE SUPOSIITIDE ARV |
---|---|---|---|
15 kuni 25kg | 250mg | 1 | 4 |
üle 25kg | 250-500mg | 1-2 | 4 |
Apteekides on saadaval 250 mg paratsetamooli tabletid (nt Paramax Junior), vajadusel võib kasutada ka 500 mg tablette, millel on poolitusjoon ning mille saab võrdseteks annusteks jagada (Paramax, Paracetamol Grindeks). Täpset soovitust küsida apteegist.
Lastel, kes suudavad tabletti neelata, on piisava kehakaalu korral võimalik kasutada ka tabletivormis paratsetamooli.
Ibuprofeen
Ühekordne annus on 7‐10 mg/kg, mida võib korrata 6‐8 tunni järel. Maksimaalne lubatud koguannus ööpäevas 30 mg/kg kohta.
Tablett tuleks poolitada sõrmede vahel mööda poolitusjoont võimalikult täpselt. Kuna ibuprofeeni näol ei ole tegu väikese terapeutilise vahemikuga ravimitega, siis liigset hirmu tundma ei peaks kui tablett ideaalselt ei poolitu. Vajadusel võib vahetult enne manustamist tableti omakorda lusikaga tassis peenestada ning lisada väikesele kogusele (5‐10 ml) mahlale või muule magusale vedelikule, et lapsel neelamist lihtsustada. Magusa toiduaine lisamine on vajalik ravimi kibeda maitse maskeerimiseks.
Kui laps vajab 50 mg või 150 mg annust, vt allpool 3. Erijuhud – ekstemporaalne valmistamine
Lapse kehakaal (vanus) | Üksikannus | Maksimaalne ööpäevane annus |
---|---|---|
5 kuni 6 kg (6 kuni 8‐kuused imikud) | 50 mg ibuprofeeni | 150 mg ibuprofeeni ööpäevas |
7 kuni 9 kg (9 kuni 12‐kuused imikud) | 50 mg ibuprofeeni | 200 mg ibuprofeeni ööpäevas |
10 kuni 15 kg (1 kuni 3‐aastased imikud/lapsed) | 100 mg ibuprofeeni | 300 mg ibuprofeeni ööpäevas |
16 kuni 20 kg (4 kuni 6‐aastased lapsed) | 150 mg ibuprofeeni | 450 mg ibuprofeeni ööpäevas |
21 kuni 29 kg (7 kuni 9‐aastased lapsed) | 200 mg ibuprofeeni | 600 mg ibuprofeeni ööpäevas |
3. Erijuhud – ekstemporaalne valmistamine: Väikelastel, kellele pole võimalik kasutada ühtegi eelnevaltbmainitud ravimit, on perearstil võimalik välja kirjutada ekstemporaalne ravim 50 mg ja 150 mg ibuprofeeni annustamiseks. See tähendab, et arst kirjutab palavikku langetavale ravimile retsepti ning apteegis valmistatakse lapsele sobivas annuses pulbrid. Pulbritega antakse kaasa ka korrektne suukaudne manustamisjuhis.
Ravimi väljakirjutamisel peaks arst panema kirja ühekordse annuse suuruse ja päevase annustamise skeemi, nt:
Rp: 50 mg ibuprofeeni pulbrit 3 korda ööpäevas.
Apteeker valmistab pulbri kas 200 või 400 mg ibuprofeeni tablettidest ja pakendab. Kuna tekkiva pulbri kogus on piisavalt suur, siis ei ole vajadust lisada täiendavaid abiaineid. Pulber on ebameeldiva kibedabmaitsega, seega tuleks lapsele seda manustada koos vähese koguse mahla või muu magusa vedeliku või toiduga. Pulber kallata lusikasse või topsi, lisada maitse muutmiseks vedelik ja segada. Manustada korraga.
4. Oluline teave
Palavikku alandavate ravimite kasutamise puhul on oluline alati juhinduda lapse kehakaalust – väikelastel võib vanusest sõltumata olla väga erinev kehakaal ning sageli tuleb seetõttu ette ravimi alaannustamist. Apteekrile tuleks alati öelda lapse tegelik kehakaal nii saab apteeker soovitada lapsele sobivaimat ravimvormi.
Kui ravimit on vaja võtta kauem kui 3 päeva või kui sümptomid ägenevad, tuleb konsulteerida arstiga.
Juhendi aluseks on võetud Synbase EBM ”Palavik lapsel” ravijuhend ning laste palavikualandajate ravimi omaduste kokkuvõtted.
Juhendi koostasid Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Perearstide Selts ja Ravimiamet
Detsember 2022
Erandkorras gripivaktsiini sihtrühmade laiendamine
Allikas: Eesti Haigekassa, infotund 13.12.2022
Lubatud on vaktsineerida 19-60 aastaseid isikuid, kes
*saavad immuunpuudulikkuse ravi (sh immuunsüsteemi talitust pärssivat ravi)
*põevad hematoloogilist või onkoloogilist haigust, kroonilisi südame-veresoonkonnahaigusi, kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust, diabeeti, neeruhaigust või tuberkuloosi.
PRESSITEADE
01.09.2022
2021-2022. a gripihooaeg (oktoober-mai):grippi haigestus 15 272 inimesthaiglaravi vajas 385 inimestgripi tüsistustesse suri 10 inimestgripi raviks kulus ligi 1,6 miljonit eurot Allikas: Haigekassa raviarved, TAI andmebaas |
Sel sügisel on riskirühmadele gripivaktsiin tasuta
Eestis on Euroopa Liidu liikmesriikidest kõrgeim suremus gripi tüsistustesse, mistõttu laiendatakse sel sügisel tasuta gripivaktsiini kättesaadavust. Alates oktoobri keskpaigast on tasuta gripivaktsiini kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele.
Tartu Ülikooli teadlaste hinnangul on grippi haigestumisel suurim risk tüsistuste tekkeks väikelastel, eakatel, rasedatel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel. Viimase kümne aasta jooksul on grippi surnud üle 300 inimese, nende seas oli mitu rasedat, aga ka kaheksa last, kellel kõigil olid rasked kaasuvad haigused.
Just seepärast lisatakse immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitusel riiklikku immuniseerimiskavasse gripivastase vaktsineerimise sihtrühma rasedad, kuni 7-aastased lapsed ja gripi riskirühma kuuluvad alaealised. Gripi riskirühma loetakse alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda – lapsed ja noorukid, kellel on südameveresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet või obstruktiivne kopsuhaigus. Tasuta gripivaktsiini saavad ka riskirühma kuuluvad sõjapõgenikud. Gripi vastu vaktsineerimise sihtrühma laiendamiseks vajalik immuniseerimiskava muudatus on Sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul oli väga vajalik, et ka vanemaealistele mõeldud gripivaktsiini sihtrühma laiendati. „Seni on Eesti vanemaealiste inimeste gripivastase vaktsineerimise hõlmatus olnud üks Euroopa Liidu väiksemaid. Kui mullu sai tasuta vaktsiini alates 65. eluaastast, siis sellest aastast on gripivaktsiin kättesaadav kõigile üle 60-aastastele eakatele. Loodame, et riskirühma laiendamise ja tasuta gripivaktsiini abil näitab suremus gripi tüsistusesse langustrendi,“ tõdes Sadikova.
Tasuta gripivaktsiin on jätkuvalt tagatud kõigile ööpäevaringsel üldhooldusteenusel, ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel ja kogukonnas elamise teenusel olevatele elanikele. „Hooldekodudes või erihoolekandeteenusel on palju riskirühma kuuluvaid vanemaealisi, kroonilisi haigeid või erivajadustega inimesi, kes on gripile haavatavamad ja põevad haigust raskemalt,“ põhjendab Sadikova, mistõttu on riik eelkõige neile tasuta vaktsineerimise võimalust juba aastaid pakkunud.
Gripi vastu vaktsineerimise eest tasub Eesti Haigekassa, kes on sellel aastal hankinud 131 000 doosi vaktsiini. Haigekassa esmatasandi teenuste juhi Külli Friedemann sõnul lähevad vaktsiinid haigekassale maksma 911 000 eurot.
Rapla perearsti Argo Lätt sõnul arvatakse sageli, et hooajaline nohu ja köha ongi gripp ning selle üleelamine vaktsiinita on lihtne. „Gripi vastu vaktsineerimine on oluline, kuna gripp on väga raskelt kulgev haigus. Gripile on omane kõrge palavik, tugev nõrkus, jõuetus, lihase-liigesevalud ja kuiv ning kinnine köha“ rääkis arst. Perearst tuletab meelde, et gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi, milleks on talve teine pool. Seega on mõistlik gripivaktsiin ära teha oktoobri või novembri jooksul. Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist.
Gripi vastu saavad end tasuta vaktsineerida gripi riskirühma kuuluvad inimesed alates oktoobri keskpaigast. „Haigekassa poolt hangitud gripivaktsiin ei ole veel Eestisse jõudnud, vaktsiini eeldatav tarneaeg tootja poolt on oktoobri esimesel nädalal, seejärel saab hakata riskirühma tasuta vaktsineerima,“ põhjendab Friedemann.
Tasuta gripi vastu vaktsineerimist viib läbi perearst või pereõde. Samuti saavad riskirühma kuuluvad inimesed end tasuta vaktsineerida mitmetes apteekides üle Eesti. Hoolekandeasutuses viib vaktsineerimist läbi sealne õendusteenuse osutaja. Vaktsineerimine on kõigile vabatahtlik.
Lisainfo:
VIVIKA TAMRA Peaspetsialist Avalike suhete ja tervise edenduse osakond E: vivika.tamra@tervisekassa.ee Lastekodu 48, Tallinn |
Eesti Perearstide Selts
Kuumalained on eluohtlikud! Õnneks on palju, mida saab ise teha:
hoia öösel jahedaga aknad lahti ja hommikul enne palavuse saabumist pane kinni, tõmba ette kardinad ja ära luba jahedust toast välja;
õues liikumiseks vali vähem palavad ajad varahommikul või õhtupoolikul; väldi väljas käimist vahemikus 11-15. Õues hoidu varju. Võimalusel sõida linnast maale – väljaspool suurlinnu võib temperatuur olla mitme kraadi võrra madalam;
kanna heledaid, õhku läbi laskvaid riideid ja heledat peakatet;
tarvita piisavalt vedelikku ja soola: mineraalvett, hapukurki, oliive, värsket salatit. Väldi kofeiini ja alkoholi;
jahuta keha, jäsemeid, pead. Kõige mõjusam on jahutamine nendes piirkondades, kus suured veresooned on vahetult naha all: oimukohtadel, kaelal, kaenlaalustes, kubemes;
kasuta UV-kaitsega päiksekreemi, UV-kaitsega huulepulka ja UV-kaitsega päikseprille;
ära jäta kunagi lapsi ja loomi järelevalveta autosse! Ka mitte “kaheks sekundiks” või “üheks silmapilguks” – elus tuleb alati ette ootamatusi.
ära kata kinni lapsevankrit! Temperatuur vankris võib sedasi tõusta isegi 40-50 kraadini.
kui tarvitad südame-veresoonkonnahaiguste tõttu ravimeid, eriti diureetikume (vee väljaajajad), küsi oma perearstikeskusest toimetulekujuhiseid.
Üleriigilises digiregistratuuris avati uus Ajaleidja lahendus, mis hakkab inimesele ise arsti vastuvõtuaegasid otsima. Esialgu otsib Ajaleidja eriarsti vastuvõtuaegasid viie raviasutuse kuuele kõige suurema nõudlusega teenusele.
“Kui varem võis eriarsti juurde aja leidmiseks kuluda nädalaid, sest aegu tuli pidevalt ise otsimas käia, siis nüüd saab inimene lihtsalt sisestada Ajaleidjasse oma eelistused ja nutikas e-lahendus asub kohe sobivaid aegu tema eest otsima,” rääkis Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse tervisetalituse juht Tõnis Jaagus.
Kui sobiv aeg on leitud, saadab Ajaleidja inimesele SMSi ja e-kirja. Pakutud vastuvõtuaja kinnitamiseks või ajast loobumiseks tuleb vastata 24 tunni jooksul SMS-iga või digiregistratuuris.
Ajaleidja idee sündis 2020. aasta avaliku sektori innovatsiooni programmis. “Kasutajatega rääkides kinnistus mõistmine, et arstiaegade leidmine on inimestele suur mureallikas,” ütles Innovatsioonitiimi projektijuht Merilin Truuväärt. “Uus lahendus vähendab ajakulu ja muret vastuvõtuaegade otsimisel.”
Tervishoiu korraldajatele annab e-lahendus senisest parema ülevaate ravivajadusest erinevatel erialadel. “Ajaleidja annab meile hoovad hinnata, millises mahus, millistes piirkondades ja erialadel on katmata ravivajadus ning seeläbi ka raviteenuste rahastamist täpsemini suunata,“ rääkis Eesti Haigekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas.
Ajaleidjat katsetatakse 2022. aastal viie raviasutuse kuue erineva teenusega, et analüüsida lahenduse tulemuslikkust ja selgitada välja võimalikud kitsaskohad. Ajaleidja otsib vastuvõtuaegasid esialgu Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla, Medicumi ja Medita kolmel erialal – endokrinoloogi vastuvõtt (sh laste vastuvõtt), kardioloogi vastuvõtt (sh stimulaatorite paigaldamine) ning naha- ja suguhaiguste arsti vastuvõtt (sh nahakasvajatega seotud vastuvõtt).
2023. aasta alguses otsustatakse koostöös raviasutuste ja huvigruppidega järgmised sammud. Kui lahendus ennast õigustab, laiendatakse seda järgemööda järgmistele erialadele ning asutustele.
Ajaleidja sündis avaliku sektori Innovatsioonitiimi, Sotsiaalministeeriumi, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse ja Tervisekassa koostöös, tuginedes tervise infosüsteemi andmetele. Idee arendamisse on andnud olulise panuse raviasutused ja süsteemi arendaja Kodality OÜ.
Loe rohkem Ajaleidja kohta: https://www.tehik.ee/ajaleidja
06.02.2022 Kõige olulisem info testimise, karantiini ja lähikontaktsuse kohta
Kui teil on küsimusi testimise korralduse, piirangute või isolatsioonitingimuste kohta, siis helistage riigi infotelefonile 1247. Infot leiab ka kriis.ee veebilehelt.
Tõsisemate tervisemuredega pöörduge perearstikeskusesse või kui ei õnnestu perearstikeskusega ühendust saada, siis abistab perearsti nõuandetelefon 1220.
Lihtsamate tervisemuredega pöörduge perearstikeskuse poole e-kirja teel.
1. Kuidas saan aega testile panna?
Koroonaviiruse tasuta testimine on mõeldud haigussümptomitega patsientidele. Testimiseks on vaja saatekirja.
Haigussümptomite esinemisel helistage oma perearstikeskusesse või perearsti nõuandeliinile 1220 (välismaalt helistades +372 634 6630), mille kaudu saab saatekirju E-P 8.00-22.00.
Pärast saatekirja laekumist testimise süsteemi saadetakse täisealisele (alates 18 eluaastat) testitavale saatekirjas märgitud telefoninumbrile lühisõnum (SMS), mis annab võimaluse broneerida proovi andmise aeg online-broneerimissüsteemi kaudu: www.veebiregistratuur.ee
Keskmiselt 24 tundi pärast koroonaviirus SARS-CoV-2 testi väljastab labor tulemused terviseinfosüsteemi ning tulemusi näeb digilugu.ee keskkonnas.
Reisieelsele tasulise testile saab aega kinni panna konkreetse teenuseosutaja kaudu.
2. Sain kõnerobotilt kõne, et olen positiivne. Kuidas pean edasi käituma?
Kui oled COVID-19 positiivne või kahtlustad haigestumist, siis mistahes haigussümptomite korral püsi kodus ja võta ühendust oma perearstikeskusega. Väldi kontakte teiste inimestega, järgi hingamisteede ja käte hügieeni ning lase kõik eluks vajalik endale kontaktivabalt koju toimetada. Juhul, kui ei saa ühendust oma perearstikeskusega, helista perearsti nõuandeliinile 1220. Töövõimetuslehe saamiseks pöördu oma perearstikeskuse poole.
Positiivse testitulemuse korral tuleb jääda vähemalt 10 päevaks koju karantiini. Karantiin alguseks loetakse sümptomite tekkimise päeva ja seda on võimalik arvutada siit: https://isolatsioonikalkulaator.netlify.app/
Teavita oma lähikontaktseid võimalikust nakatumise riskist.Kodune ravijuhend on leitav: www.perearstiselts.ee/patsient/koduse-ravi-juhend-taeiskasvanutele
3. Olen lähikontaktne, kas pean testima?
Lähikontaktsel puudub testimiskohustus. Vaktsineerimata inimesed peavad lähikontaktsuse korral jääma seitsmeks päevaks eneseisolatsiooni. Eneseisolatsiooni on soovitatav jääda ka inimestel, kes vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbi põdenud. Soovitame teha võimalusel kaugtööd ja jääda koju vähemalt viieks päevaks.
Haigussümptomite tekkimise korral võtke ühendust oma perearstikeskusega või helistage nõuandeliinile 1220, kes saavad väljastada saatekirja testile. Pärast saatekirja saamist saate telefonile lühisõnumi, mille kaudu saate endale broneerida aja testimiseks. Veebist saab endale aja broneerida aadressil: www.veebiregistratuur.ee
Veebi vahendusel aja broneerimine on kiireim viis testimisaja saamiseks. Kui saatekirja saanud inimene ei pane endale ise aega, tuleb jääda ootama kõnekeskuse kõnet.
4. Sain saatekirja testimiseks. Kas pean vaktsineerituna suunduma testima?
Juhul, kui teil esinevad COVID-19 iseloomulikud haigussümptomid, on tungivalt soovituslik ka vaktsineeritutel suunduda testimisele.
5. Sain saatekirja aga soovin testida end tulevikus. Kas saab nii?
Tuletame meelde, et saatekirjaga testimine on mõeldud haigussümptomitega inimestele. Juhul, kui puuduvad koroonaviirusele viitavad sümptomid, pole vaja testimisele suunduda. Reisimiseks tuleb kasutada tasulisi testimisvõimalusi.
6. Kas perele piisab ühest saatekirjast?
Saatekiri on personaalne. Kui minnakse proovi andma terve perega, siis peab igale pereliikmele olema vormistatud eraldi saatekiri. Samuti tuleb koos perega proovi andma minnes broneerida igale inimesele eraldi aeg (võimalusel järjestikused ajad).
7. Kuidas saan testi aega tühistada?
Veebilehel koroonatestimine.ee saab aegu broneerida ja tühistada. Kui tühistate veebis aja ja uut ei broneeri, helistatakse teile kõnekeskusest ja pakutakse uut aega.
Kui testimisaja broneeringut on alustatud kõnekeskusest ja inimene testimisele kohale ei tule, siis kaotab saatekiri kehtivuse. Uue testimisaja saamiseks on sellisel juhul vaja küsida uus saatekiri.
8. Kiirtesti tulemus positiivne. Kuidas saan saatekirja PCR-testile?
Saatekirja PCR-testile saab perearsti nõuandeliinilt 1220 või perearstikeskusest.
NB! Alates 7.02.2022 ei soovita Terviseamet positiivsete antigeeni kiirtestide kinnitamist PCR testiga. Samamoodi ei soovitata minna PCR testi tegema inimestel, kellel on eelnevalt olnud teadaolev kontakt COVID-19 haigestunuga ja sellele järgnevalt on tekkinud COVID-19 haigusele viitavad sümptomid. Kui tekivad sümptomid, tuleks haigel jääda koju ja vajadusel pöörduda perearsti poole töövõimetuslehe avamiseks. PCR test ei ole haigestumise kinnitamiseks tingimata vajalik. PCR testimine jääb siiski kättesaadavaks veebruari lõpuni, kuniks selgub, millal kaob vajadus PCR testimise järele siseriikliku sertifikaadi saamise eesmärgil.
9. Kui pikk on eneseisolatsiooni aeg, liikumispiirangud?
Positiivse testitulemuse saanud inimene peab olema koduses isolatsioonis vähemalt 10 päeva ja alles seejärel saab arst otsustada patsiendi tervenemise üle. Isolatsiooni aega aitab arvutada kalkulaator: https://isolatsioonikalkulaator.netlify.app
Inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, ei tohi alates haiguse diagnoosimisest kuni terveks tunnistamiseni püsivast viibimiskohast lahkuda.Lähikontaktse eneseisolatsioon on seitse päeva. Eneseisolatsiooni määratud inimene ei tohi minna tööle, kooli (v.a. lihtsustatud karantiini korral), avalikesse kohtadesse ega kasutada ühistransporti. Viibida tuleb kodus. Poe või apteegi külastamise asemel soovitame paluda lähedaste abi või kasutada vajalike kaupade tellimiseks e-teenuseid. Kui tellid toidu- ja esmatarbekaubad kulleriga, väldi otsekontakti. Kodust võib väljuda vaid hädavajadusel, näiteks arsti juurde minekuks või esmatarbekaupade ja ravimite ostmiseks, kui inimene neid kodust lahkumata kätte ei saa.
Eneseisolatsiooni on soovitatav jääda ka inimestel, kes on küll vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbi põdenud, kuid kellega koos elav inimene on haigestunud. Soovitame teha võimalusel kaugtööd ja jääda koju vähemalt viieks päevaks.
10. Laps lasteaias lähikontaktne, ilma PCR-testita lasteaeda ei lubata, kes teeb saatekirja?
Alates 7.02.2022, kui lähikontakt COVID-19 viiruse kandjaga toimus lasteaias või -hoius, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, võivad sümptomiteta lapsed ja noored jätkata tavapärast elu. Sümptomite tekkimisel tuleb jääda koju karantiini kuni tervenemiseni. Lasteaialapsed saavad jätkata lasteaias või -hoius käimist ilma täiendava testimiseta. Mistahes haigussümptomite korral tuleb jääda koju ja suunduda testimisele.
11. Kui usaldusväärsed on kiirtestid?
Kiirtesti usaldusväärsus sõltub suuresti konkreetse testi eripärast ja tundlikkusest, samuti testi kasutamise viisist ja ajast. Kiirtesti kasutusjuhendis on kirjeldatud testi tundlikkus ja muud võimalikud eripärad ehk tõenäosus saada valepositiivne või valenegatiivne tulemus. Kuna alati on võimalus, et kiirtestiga saadud tulemus ei pruugi olla täpne, tuleb positiivne tulemus kinnitada PCR-testiga. Sama kehtib ka kiirtesti negatiivse tulemuse korral, kui inimesel esinevad koroonaviirusele iseloomulikud sümptomid.Juhinduma peab PCR-testi tulemusest. Tuletame meelde, et negatiivne kiirtest ei vabasta eneseisolatsiooni nõudest.
12. Kuidas saan luua tõendi positiivse tulemuse kohta?
Tõendi saab endale tasuta luua patsiendiportaalis: www.digilugu.ee Täpsem juhis tõendi loomiseks on leitav aadressil: www.tehik.ee/el-covid-toendite-loomise-juhend
25.01.2022 Terviseameti pressiteade
Meelespea patsiendile
Kuhu pöörduda saatekirja küsimiseks testimisele?
Kui oled haigestunud ja sul on vaja minna testima, võid saatekirja küsida ka perearsti nõuandetelefonilt 1220. Testimine on mõeldud üksnes haigussümptomitega inimestele.
Kuidas toimida, kui testi tulemus on positiivne?
Positiivsest testi tulemusest ei ole vaja perearstikeskust teavitada. Patsiendi koduse ravi juhend on leitav perearstide seltsi koduleheküljel www.perearstiselts.ee/patsient/koduse-ravi-juhend-taeiskasvanutele ning selles on ka täpselt määratletud sümptomid, mille puhul tuleks pidada nõu perearsti või pereõega.
Kuidas toimida, kui olete lähikontaktne?
Lähikontaktsed leiavad juhised: www.terviseamet.ee/koroonaviirus/olen-lahikontaktne
Kui kaua tuleb püsida isolatsioonis?
Terviseamet tuletab meelde, et positiivse testitulemuse saanud inimene peab olema koduses isolatsioonis vähemalt kümme päeva ja alles seejärel saab arst otsustada tervenemise üle. Positiivse testi tulemuse saanud nakatunu isolatsiooniaega ei lühendata isegi siis, kui sümptomid taanduvad kümnest päevast varem. Kümnelt päevalt seitsmele lühendati üksnes vaktsineerimata ja läbi põdemata lähikontaktsete karantiiniaega. Isolatsiooni aega saate ka ise arvutada siit: https://isolatsioonikalkulaator.netlify.app
Millal küsida nõu perearstilt või pereõelt?
Lihtsamate probleemidega soovitatakse perearstikeskuse poole pöörduda e-maili teel ning arvestada võimalusega, et vastamine võib aega võtta. Tõsisema tervisehädaga ei tohiks arsti poole pöördumist kindlasti edasi lükata, vaid vajadusel tuleb proovida korduvalt helistada, jäädes sealjuures rahulikuks ja kannatlikuks. Teile vastatakse esimesel võimalusel! Kui vajate erakorralist abi, helistage hädaabinumbril 112.
Värske ja kaasajastatud info vaktsineerimise ning piirangute ja kehtivate nõuete kohta on leitav aadressil kriis.ee ja vaktsineeri.ee