olukorras, kus ibuprofeeni või paratsetamooli siirupeid ei ole võimalik kasutada

Üldravi: Piisav vedeliku tarbimine. Teoreetiliselt piisab 10 kg kaaluvale lapsele 1000 ml ööpäevas (sh toidu sees olev vedelik). 20 kg kaaluvale lapsele loetakse piisavaks 1500 ml.

Kerge toit energiavaru taastamiseks. Puhkus ja ülemäärase kehalise aktiivsuse vältimine.
Nakkusega seotud kuni 38,5 C palavik iseenesest alandamist ei vaja, aga kui lapsel on teisi infektsioonist tingitud sümptomeid, nagu lihasevalud, peavalu, iiveldus, valud, halb enesetunne või märkimisväärne väsimus, võib palavikualandajaid kasutada.

Aspiriini (atsetüülsalitsüülhapet) ei tohi laste puhul palavikualandajana kasutada, sest selle tarvitamine on seotud maksa‐ ja ajukahjustuse (Reye´ sündroomi) riskiga.

1. Palaviku leevendamine alla 3 kuu vanusel imikul
Alati tuleb nõu pidada arstiga, kes määrab lapsele sobivaima ravi.

2. Palaviku leevendamine üle 3 kuu vanusel lapsel:

Paratsetamool
Ühekordne annus on 10‐15 mg/kg, maksimaalne lubatud koguannus ööpäevas on 60 mg/kg kohta. Hetkel ei pruugi tarneraskuste tõttu olla saada väikelastele mõeldud siirupeid, kuid sobivaks alternatiiviks on paratsetamooli sisaldavad rektaalsuposiidid (pärakuküünlad). Paratsetamooli suposiite on erinevates annustes (80 mg, 125 mg, 250 mg, kuid neid ei pruugi olla). Manustada tuleb terve suposiit – seda ei tohi poolitada ega purustada.

5 kg kuni 15 kg kaaluvad lapsed: paratsetamooli võib anda iga 6 tunni järel

15 kg kuni 25 kg kaaluvad lapsed: paratsetamooli võib anda 4‐6 tunni järel.

Apteekides on saadaval 250 mg paratsetamooli tabletid (nt Paramax Junior), vajadusel võib kasutada ka 500 mg tablette, millel on poolitusjoon ning mille saab võrdseteks annusteks jagada (Paramax, Paracetamol Grindeks). Täpset soovitust küsida apteegist.

Lastel, kes suudavad tabletti neelata, on piisava kehakaalu korral võimalik kasutada ka tabletivormis paratsetamooli.

Ibuprofeen
Ühekordne annus on 7‐10 mg/kg, mida võib korrata 6‐8 tunni järel. Maksimaalne lubatud koguannus ööpäevas 30 mg/kg kohta.

Tablett tuleks poolitada sõrmede vahel mööda poolitusjoont võimalikult täpselt. Kuna ibuprofeeni näol ei ole tegu väikese terapeutilise vahemikuga ravimitega, siis liigset hirmu tundma ei peaks kui tablett ideaalselt ei poolitu. Vajadusel võib vahetult enne manustamist tableti omakorda lusikaga tassis peenestada ning lisada väikesele kogusele (5‐10 ml) mahlale või muule magusale vedelikule, et lapsel neelamist lihtsustada. Magusa toiduaine lisamine on vajalik ravimi kibeda maitse maskeerimiseks.

Kui laps vajab 50 mg või 150 mg annust, vt allpool 3. Erijuhud – ekstemporaalne valmistamine

3. Erijuhud – ekstemporaalne valmistamine: Väikelastel, kellele pole võimalik kasutada ühtegi eelnevaltbmainitud ravimit, on perearstil võimalik välja kirjutada ekstemporaalne ravim 50 mg ja 150 mg ibuprofeeni annustamiseks. See tähendab, et arst kirjutab palavikku langetavale ravimile retsepti ning apteegis valmistatakse lapsele sobivas annuses pulbrid. Pulbritega antakse kaasa ka korrektne suukaudne manustamisjuhis.

Ravimi väljakirjutamisel peaks arst panema kirja ühekordse annuse suuruse ja päevase annustamise skeemi, nt:
Rp: 50 mg ibuprofeeni pulbrit 3 korda ööpäevas.

Apteeker valmistab pulbri kas 200 või 400 mg ibuprofeeni tablettidest ja pakendab. Kuna tekkiva pulbri kogus on piisavalt suur, siis ei ole vajadust lisada täiendavaid abiaineid. Pulber on ebameeldiva kibedabmaitsega, seega tuleks lapsele seda manustada koos vähese koguse mahla või muu magusa vedeliku või toiduga. Pulber kallata lusikasse või topsi, lisada maitse muutmiseks vedelik ja segada. Manustada korraga.

4. Oluline teave
Palavikku alandavate ravimite kasutamise puhul on oluline alati juhinduda lapse kehakaalust – väikelastel võib vanusest sõltumata olla väga erinev kehakaal ning sageli tuleb seetõttu ette ravimi alaannustamist. Apteekrile tuleks alati öelda lapse tegelik kehakaal nii saab apteeker soovitada lapsele sobivaimat ravimvormi.
Kui ravimit on vaja võtta kauem kui 3 päeva või kui sümptomid ägenevad, tuleb konsulteerida arstiga.

Juhendi aluseks on võetud Synbase EBM ”Palavik lapsel” ravijuhend ning laste palavikualandajate ravimi omaduste kokkuvõtted.

Juhendi koostasid Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Perearstide Selts ja Ravimiamet

Detsember 2022

Allikas: Eesti Haigekassa, infotund 13.12.2022

Lubatud on vaktsineerida 19-60 aastaseid isikuid, kes

*saavad immuunpuudulikkuse ravi (sh immuunsüsteemi talitust pärssivat ravi)

*põevad hematoloogilist või onkoloogilist haigust, kroonilisi südame-veresoonkonnahaigusi, kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust, diabeeti, neeruhaigust või tuberkuloosi.

01.09.2022

Sel sügisel on riskirühmadele gripivaktsiin tasuta

Eestis on Euroopa Liidu liikmesriikidest kõrgeim suremus gripi tüsistustesse, mistõttu laiendatakse sel sügisel tasuta gripivaktsiini kättesaadavust. Alates oktoobri keskpaigast on tasuta gripivaktsiini kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele.

Tartu Ülikooli teadlaste hinnangul on grippi haigestumisel suurim risk tüsistuste tekkeks väikelastel, eakatel, rasedatel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel. Viimase kümne aasta jooksul on grippi surnud üle 300 inimese, nende seas oli mitu rasedat, aga ka kaheksa last, kellel kõigil olid rasked kaasuvad haigused.

Just seepärast lisatakse immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitusel riiklikku immuniseerimiskavasse gripivastase vaktsineerimise sihtrühma rasedad, kuni 7-aastased lapsed ja gripi riskirühma kuuluvad alaealised. Gripi riskirühma loetakse alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda – lapsed ja noorukid, kellel on südameveresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet või obstruktiivne kopsuhaigus. Tasuta gripivaktsiini saavad ka riskirühma kuuluvad sõjapõgenikud. Gripi vastu vaktsineerimise sihtrühma laiendamiseks vajalik immuniseerimiskava muudatus on Sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul oli väga vajalik, et ka vanemaealistele mõeldud gripivaktsiini sihtrühma laiendati. „Seni on Eesti vanemaealiste inimeste gripivastase vaktsineerimise hõlmatus olnud üks Euroopa Liidu väiksemaid. Kui mullu sai tasuta vaktsiini alates 65. eluaastast, siis sellest aastast on gripivaktsiin kättesaadav kõigile üle 60-aastastele eakatele. Loodame, et riskirühma laiendamise ja tasuta gripivaktsiini abil näitab suremus gripi tüsistusesse langustrendi,“ tõdes Sadikova.

Tasuta gripivaktsiin on jätkuvalt tagatud kõigile ööpäevaringsel üldhooldusteenusel, ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel ja kogukonnas elamise teenusel olevatele elanikele.  „Hooldekodudes või erihoolekandeteenusel on palju riskirühma kuuluvaid vanemaealisi, kroonilisi haigeid või erivajadustega inimesi, kes on gripile haavatavamad ja põevad haigust raskemalt,“ põhjendab Sadikova, mistõttu on riik eelkõige neile tasuta vaktsineerimise võimalust juba aastaid pakkunud.

Gripi vastu vaktsineerimise eest tasub Eesti Haigekassa, kes on sellel aastal hankinud 131 000 doosi vaktsiini. Haigekassa esmatasandi teenuste juhi Külli Friedemann sõnul lähevad vaktsiinid haigekassale maksma 911 000 eurot.

Rapla perearsti Argo Lätt sõnul arvatakse sageli, et hooajaline nohu ja köha ongi gripp ning selle üleelamine vaktsiinita on lihtne. „Gripi vastu vaktsineerimine on oluline, kuna gripp on väga raskelt kulgev haigus. Gripile on omane kõrge palavik, tugev nõrkus, jõuetus, lihase-liigesevalud ja kuiv ning kinnine köha“ rääkis arst. Perearst tuletab meelde, et gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi, milleks on talve teine pool. Seega on mõistlik gripivaktsiin ära teha oktoobri või novembri jooksul. Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist.

Gripi vastu saavad end tasuta vaktsineerida gripi riskirühma kuuluvad inimesed alates oktoobri keskpaigast. „Haigekassa poolt hangitud gripivaktsiin ei ole veel Eestisse jõudnud, vaktsiini eeldatav tarneaeg tootja poolt on oktoobri esimesel nädalal, seejärel saab hakata riskirühma tasuta vaktsineerima,“ põhjendab Friedemann.

Tasuta gripi vastu vaktsineerimist viib läbi perearst või pereõde. Samuti saavad riskirühma kuuluvad inimesed end tasuta vaktsineerida mitmetes apteekides üle Eesti.  Hoolekandeasutuses viib vaktsineerimist läbi  sealne õendusteenuse osutaja. Vaktsineerimine on kõigile vabatahtlik.

Lisainfo:

Kuumalained on eluohtlikud! Õnneks on palju, mida saab ise teha:

hoia öösel jahedaga aknad lahti ja hommikul enne palavuse saabumist pane kinni, tõmba ette kardinad ja ära luba jahedust toast välja;

õues liikumiseks vali vähem palavad ajad varahommikul või õhtupoolikul; väldi väljas käimist vahemikus 11-15. Õues hoidu varju. Võimalusel sõida linnast maale – väljaspool suurlinnu võib temperatuur olla mitme kraadi võrra madalam;

kanna heledaid, õhku läbi laskvaid riideid ja heledat peakatet;

tarvita piisavalt vedelikku ja soola: mineraalvett, hapukurki, oliive, värsket salatit. Väldi kofeiini ja alkoholi;

jahuta keha, jäsemeid, pead. Kõige mõjusam on jahutamine nendes piirkondades, kus suured veresooned on vahetult naha all: oimukohtadel, kaelal, kaenlaalustes, kubemes;

kasuta UV-kaitsega päiksekreemi, UV-kaitsega huulepulka ja UV-kaitsega päikseprille;

ära jäta kunagi lapsi ja loomi järelevalveta autosse! Ka mitte “kaheks sekundiks” või “üheks silmapilguks” – elus tuleb alati ette ootamatusi.

ära kata kinni lapsevankrit! Temperatuur vankris võib sedasi tõusta isegi 40-50 kraadini.

kui tarvitad südame-veresoonkonnahaiguste tõttu ravimeid, eriti diureetikume (vee väljaajajad), küsi oma perearstikeskusest toimetulekujuhiseid.

“Kui varem võis eriarsti juurde aja leidmiseks kuluda nädalaid, sest aegu tuli pidevalt ise otsimas käia, siis nüüd saab inimene lihtsalt sisestada Ajaleidjasse oma eelistused ja nutikas e-lahendus asub kohe sobivaid aegu tema eest otsima,” rääkis Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse tervisetalituse juht Tõnis Jaagus. 

Kui sobiv aeg on leitud, saadab Ajaleidja inimesele SMSi ja e-kirja. Pakutud vastuvõtuaja kinnitamiseks või ajast loobumiseks tuleb vastata 24 tunni jooksul SMS-iga või digiregistratuuris. 

Ajaleidja idee sündis 2020. aasta avaliku sektori innovatsiooni programmis. “Kasutajatega rääkides kinnistus mõistmine, et arstiaegade leidmine on inimestele suur mureallikas,” ütles Innovatsioonitiimi projektijuht Merilin Truuväärt. “Uus lahendus vähendab ajakulu ja muret vastuvõtuaegade otsimisel.”

Tervishoiu korraldajatele annab e-lahendus senisest parema ülevaate ravivajadusest erinevatel erialadel. “Ajaleidja annab meile hoovad hinnata, millises mahus, millistes piirkondades ja erialadel on katmata ravivajadus ning seeläbi ka raviteenuste rahastamist täpsemini suunata,“ rääkis Eesti Haigekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas.

Ajaleidjat katsetatakse 2022. aastal viie raviasutuse kuue erineva teenusega, et analüüsida lahenduse tulemuslikkust ja selgitada välja võimalikud kitsaskohad. Ajaleidja otsib vastuvõtuaegasid esialgu Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla, Medicumi ja Medita kolmel erialal – endokrinoloogi vastuvõtt (sh laste vastuvõtt), kardioloogi vastuvõtt (sh stimulaatorite paigaldamine) ning naha- ja suguhaiguste arsti vastuvõtt (sh nahakasvajatega seotud vastuvõtt).

2023. aasta alguses otsustatakse koostöös raviasutuste ja huvigruppidega järgmised sammud. Kui lahendus ennast õigustab, laiendatakse seda järgemööda järgmistele erialadele ning asutustele.

Ajaleidja sündis avaliku sektori Innovatsioonitiimi, Sotsiaalministeeriumi, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse ja Tervisekassa koostöös, tuginedes tervise infosüsteemi andmetele. Idee arendamisse on andnud olulise panuse raviasutused ja süsteemi arendaja Kodality OÜ.

Loe rohkem Ajaleidja kohta: https://www.tehik.ee/ajaleidja